
Iha loron, 19 de janeiro de 2026, iha salaun Konselu Professores, Gabinete Diretiva hamutuk ho Inspetor da area, realiza breefing ba Konselu Professores iha inisiu Ano Eskolar 2026.
Iha biban ne’e, Diretor da Escola (Mr.Enio Amaral Lopes) hato’o nia interversaun katak; loloos ne’e prosesu aprendizajen realiza ona iha semana kotuk, maibe foin mak ita hahu, tamba semana kotuk ne’e ita sei hala’o orientasaun nian. Kona ba Diretores da Turma, Diretor Adjunto mak sei fahe.
Eskola hotu-hotu sei hapara kontribuisaun, maibe tamba ita nia professores sira sei falta no mos parte administrasaun sei la’o hela, ne’e mak ita seidauk hapara, kuandu hapara total, mak sei afeta ba makina eskola para total. Kona ba kontribuisaun nian sei esplika husi Inspetor da area.
Kona ba professores bacharelato sira, tuir info nebe sai ona iha jornal da repúblika katak, sira sei koloka ba iha Ensino Básico, maibe provisoriamente ita sei mantein hodi koloka iha karga orario, hein despacho no nia troka to’o mai mak bele husik fatin ba fali Ensino Básico. Kona ba ida ne’e KBRI loke ona bolsu estudu S1, S2 nebe se mak hakarak bele aply.
Sexta-feira liu ba ekipa husi Ministeriu Edukasaun mai ,ona projector ho komputador, tan ne’e husu ba professores sira tenki preparap material, no balun ne’ebe mak seidauk hatene bele hakbesik-an ba professores multimedia sira hodi aprende.
Ikus liu lor-loron mai tenki asina Lista Prezensa ho tinta azul, tempu feriadu labele asina. Se mak la asina sei tau falta, tan ne’e husu ba professores atu asina tui-tuir kada loron. Nia salienta tan.
Iha parte seluk, Inspetor da Área (Sr.Marjelito), hato’o mos ninia intervensaun katak, iha loron 12 de janeiro 2026, nia reprezenta diretor SME ba partisipa enkontru iha Ministeriu Edukasaun, hodi simu informasaun barak tan ne’e mai atu fahe ba ita. Kona ba sirkular katak professores D3 (Bacharelato) sei fila fali ba EB iha semana 1 ka 2 nia laran, maibe provisoriamente mantein lai tuir karga orariu nebe iha ona.
Hapara hotu kontribuisaun, tamba hetan ona professores BK (Bolsa Kandidatu) sira, nune’e nia husu karga orariu atu manda ba nasional hodi substitui, tamba professores BK 400 resin mak seidauk koloka.
Kona ba reforma obrigatoriu ba professores 1493 pessoas a nivel nasional, entre sira ne’e edukasaun mak barak liu.
Relasiona ho desimu terseiru (gaji 13), nebe simu inkompletu, rezaun tamba iha tinan 2022 kargu xefia director ho nia adjunto la selu, no foin mak selu, tan ne’e mak kua 32% kada funsionariu, no falta 68% mak seidauk ne’e halo ona levantamentu , tan ne’e sei simu hamutuk ho salariu iha fulan ida ne’e nia laran.
Kona ba professores sira nebe mate no seguransa social, uluk ita liu husi SME hetan U$3000 dolar, maibe agora sei hare fali ninia seguransa sosial, mak foin estadu aumenta tan.
Funsionariu sira tenki iha disiplina serbisu, tamba iha liur neba barak mak akaba lisensiatura maibe la hetan serbisu, no ita hetan ona oportunidade tenki serbisu didiak, tamba ita nia serbisu ne’e regula ho lei Funsaun Publika no Lei Ensino Básico da Educação, liu-liu kona ba direitos professores sira nian. Tan ne’e iha mudansa salarial nebe diferente entre rejime jeral no espesial.
Kona ba lisensa, iha rejime jeral iha lisensa anual, maibe rejime espesial laiha lisensa anual, maybe por nesesidade liu, hanesan familia mak moras tenki komprova ho atestadu médiku, tamba inspector mak sei hasoru laloran. Ita tenki hanoin mahein NKS nia luta, se sente buat ruma ladiak ba deit iha SME, maibe wainhira lisensa karik labele liu loron tolu. Ba ita professores sira bele lisensa fulan 1 dala 1, maibe labele beibeik, se mak la tuir sei tau falta kedas.

Iha parte ikus Diretor Adjunto (Mr.Tomas da Costa Hornay) fo sai professores sira ne’ebe responsabiliza ba Diretores da Turma sira; nune’e wainhira breefing ne’e termina, kada diretores da turma ida-idak sei tama nia sala hodi forma estrutura da turma, no fo karga orario ba nia estudantes sira.
Ikus liu nia akresenta tan katak, Agensia Australia sei mai liga ita nia be hodi tau filtru, atu ita bele hemu, maibe ita ho komunidade nebe besik sei fo kontribuisaun, tamba filtru ne’e nia folin to’o U$2500 dolar. Loloos ne’e atu uza konsensoens maibe ninia mata dalan la autoriza tan ne’e ita sei uza kontribuisaun husi inan aman nian. Tan ne’e ba hirak ne’ebe mai kuru karik sei selu 0,25 sent, 0,50 sen to’o 1U$. Tan ne’e husu autorizasaun ba konselu professores nian mak foin manda ba SME, mak foin bolu inan aman sira atu bele suporta.
Kona ba jardim ne’e ita seidauk hadia sai fali eskola verde maibe ita seidauk book tamba ita sei hadia sala multimedia no sala de aulas sira nebe atu monta komputador no projector sei tau besi teralis, tamba ida ne’e mak prioridade liu, ne’e finaliza ona mak foin haree fali jardim eskola nian, hodi halo eskola verde.
Atividade breefing ne’e termina kada director da turma tama ba sira nia turma hodi forma estrutura turma nian no fo karga orariu ba nia estudantes sira.
Antes breefing hahu Diretor Escola apresenta professores BK sira ba estudantes sira, iha kampu aredor ESG Nino Konis Santana Lospalos, atu estudantes sira bele koinese sira.
By prof.EdoSantos’26