Saida mak degradasaun?
Degradasaun mak, aktu ka efeitu husi lakon kualidade, aat, ka degradasaun ba buat ruma ka ema ruma, hanesan iha degradasaun ambientál, morál, ka fíziku. Ida-ne’e mós bele signifika hasai hosi kargu ka dignidade, diminuisaun graduál iha ton sira, naroman, ka lalatak sira, ka prosesu ida hosi dekompozisaun kímika.
Signifikadu sira seluk:
- Fíziku/Jeolójiku: Desgaste jerál hosi superfísie Rai nian tanba prosesu erozivu sira ka destruisaun fatuk sira hosi ajente atmosfériku sira, hanesan iha kazu degradasaun ambientál nian.
- Morál: Depravasaun (kebejatan), degradasaun (lakon dignidade), ka korupsaun.
- Kímiku/Biolójiku: Prosesu dekompozisaun substánsia ka molékula ida, dala barak liuhosi asaun biolójiku ka reasaun kímika.
- Arte/Vizuál: Diminuisaun graduál iha ton sira, kór sira, naroman, ka lalatak sira.
Degradasaun morál iha Timor-Leste refere ba deteriorasaun prinsípiu étika no morál iha sosiedade, manifesta an liuhosi hahalok sira hanesan, falta étika moral iha familia, sosiedade, eskola, no korupsaun. Deteriorasaun ida-ne’e bele mós haree hanesan lakon valór sira iha sosiedade.
Tempu globalizasaun ou tempu modernu ida ne’e, mak tempu ida ne’ebe krusial tebes ba juventude sira ohin loron nian ou labarik jaman now. Tamba saida? Tamba sira presiza super sofisticado, super lais, liu husi dalan badak, la interese ema seluk nia problema, alias independente mesak la depende ba ema ida sem disturbiu husi ema seluk. Mesmu ke nia inan-aman rasik iha uma, mestre iha eskola, igreja, iha sosiedade, sempre loke ho liafuan introdusaun “inan”, katak tolok uluk nia inan, mak foin liafuan sira seluk mosu tuir.
Nia kauza mak saida?
Degradasaun moral nia kauza bele hamosu husi fator oi-oin, mak hanesan:
- Menus edukasaun relijiaun
- Menus edukasaun moral iha familia
- Menus konsiensia valor moris nian
- Influensia media social
- Influensia ambiente, hanesan eskola no fatin halimar labarik nian
- Progresu teknolojia informasaun
- Eduka ba a’at
- Injustisa iha komunidade
- Desiguladade ekonomia
- Liberdade esesiva (naresin)
Husi definisaun no kauza sira iha leten ne’e mak sai base ida ne’ebe fatal liu iha Timor Leste mak, liberdade esesiva (naresin), iha tempu demokrasia. Iha nebe estadu Timor Leste (RDTL) kria tiha lei hodi fo liberdade ba labarik sira, sein hanoin nia kauza, iha nebe fo nia direitu tomak atu livre halo saida deit, sein limite nia dever nu’udar oan nebe diak, hodi tuir regras sira nebe iha, edukadu, etika-moral, nune’e nia hahalok sai aat liu tan iha sosiedade.
Iha uma nia la rona nia inan aman, iha eskola la tuir eskola nia regras, iha liur halo tuir nia hakarak deit. Atu sai saida iha futuru, ba nia-an rasik, ba familia, igreja no nasaun ida ne’e? Enkuantu inan aman no mestre fo limitasaun atu labele hasee nia, fo kastigu ba nia ou baku nia. Labarik nia direitu bo’ot liu fali inan aman no mestre nia direitu atu eduka nia. Falta edukasaun etika-moral husi inan aman? Balun inan aman laiha, buka ransu malu deit, se nia kulpa?
Husi ema rihun atus ba atus mak buka matenek iha eskola, maibe ema balun deit mak aproveita situasaun ida ne’e ho dia, nune’e iha momentu fo sai rezultadu aprovasaun nian, barak mak la passa no la susesu. Maski passa maibe nia la útil iha sosiedade. Labarik sira nebe nia attitude diak, wainhira nia ativa hodi tuir atividade igreja nian, organizasaun nian, no eskola iha eskola privadu sira, hanesan iha seminariu, iha kolejiu orfanatu padres no madres sira nian, ne’e mak nia atitude diak, no iha esperansa atu hetan futuru nebe nabilan. Balun ne’ebe sei iha inan aman kompletu hetan formasaun kompletu mak iha atitude moral diak, maibe sira ne’ebe laiha inan aman, mak sei hetan risku bo’ot iha degradasaun moral.
Timor Leste nebe foin mak ukun-an iha tempu globalizasaun ou tempu dijitalizasaun, fokus liu ba ida-idak nia gadget ou telefoni android, sein preokupa ba komunikasaun direta, atu konversa, ho inan-aman, mestre ou katekista sira, maibe sira hili liu hodi konversa ba media sosial. Nia problema tomak publika iha medsos, ikus mai laiha solusaun ida ne’ebe bele fo solusaun ba nia problema. Maibe seluk sei uza oportunidade ida ne’e hodi trata fali ita, tolok ita. Klaru…se karik iha ema laran diak ruma mak fo solusaun, maibe ida ne’e mos imposivel no ema laran diak sira deit mak bele halo ida ne’e. Se loos mak sala?
Regulamentu iha nasaun dezenvolvidu sira, bandu labarik sira atu kaer gadget ou hp android, tamba halo beik sira, hafraku labarik nia kakutak atu dezenvolve. Maibe pelu kontrariu iha país nebe sei iha faze dezenvolvimentu hanesan Timor Leste, inan aman barak mak hanorin sala nia oan sira hodi hola hp android ba sira, nune’e sira sai beikten, barukten, no hahu hare film pornografia sira, nune’e halo sira hanoin atrapaila atu estuda ho fokus. Oinsa ministériu kompetente nia hanoin?
Meius diak liu mak uza metodo Don Bosco nian mak, “método preventivu”, katak metode ida nebe prevene sira, hodi labele kaer uluk hp android ne’e, tamba sei iha impaktu aat ba sira. Nune’e ita prevene sira hodi halo aat, koalia aat, atitude aat, ou prevene sira atu labele halo buat aat sira ne’e hotu. Nune’e sira nia futuru sei sai nabilan iha loron ikus, i sei halo kontenti familia, komunidade, igreja no nasaun. Eskola sira bele implementa método preventivu ne’e ka lae?
Rezumidu:
Atu labarik sira nia hahalok sai diak, iha etika-moral iha uma, iha eskola, iha igreja, iha komunidade tenki sees-an husi buat hirak nebe temi ona iha leten, no halo tuir “metodo preventivu” Don Bosco nian. Papel inan-aman nian importante liu, atu eduka oan sira husi kiik kedas, ho etika no moral ba nia inan aman sira, mestre sira, no ema boot sira iha komunidade.
La’os sosa fali hp android atu habeik sira, no fo liberdade totalmente ba sira hanesan animal nia oan ida, nebe hahoris tiha husik ba buka mesak hahan, no moris tuir nia konsiensia, sein hanoin nia kauza ba nia-an no ba ema seluk.
Tamba familia mak fo edukasaun étika-moral ba labarik ida to’o jovem, oinsa atu respeita ema bo’ot sira iha fatin hotu-hotu, ho atitude ne’ebé diak, eskola só hanorin no transfere siensia no tecnologia ba nia, atu nia bele sai ema ida ne’ebé formadu kompletu, iha étika-moral, siensia no tecnologia. “Edukasaun ne’e responsabilidade inan-aman nian, hanorin nee responsabilidade professores sira nian, no aprendizajen ne’e depende ba alunu nia hakarak”.
By prof. EdoSantos’25